Lapse sünni registreerimisega tegelevad ametnikud

vallasekretäri kt Cariina Pähk, telefon: 4724632, 4724630

Vastuvõtuajad

esmaspäev 09.00 - 13.00; 14.00 – 17.00
teisipäev 09.00 - 13.00; 14.00 – 17.00
kolmapäev 09.00 - 13.00; 14.00 – 17.00
reedel 09.00 - 13.00

Kui kiiresti tuleb sünd registreerida?

Lapse sünd registreeritakse ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast perekonnaseisuasutuses. Sünni registreerimisel koostatakse sünniakt ja kohe saab kätte ka sünnitunnistuse.

Kus tuleb sünd registreerida?

Sündi on võimalik registreerida Lihula Vallavalitsuses, aga ka kõikides teistes kohalikes omavalitsustes, sõltumata elukohast.

Ühekordne sünnitoetus

Lihula vallas määratakse lapse sünnitanud emale tingimusel, et ta on rahvastikuregistri andmetel olnud Lihula valla elanik kuue kuu jooksul enne lapse sündi. Laps peab rahvastikuregistri andmetel olema Lihula valla elanik. Toetuse taotlemiseks esitatakse lapse sünnitunnistuse koopia. Lapse sünnitoetuse suurus on 5000 krooni.

Millised dokumendid esitada?

Lapse sünni registreerimiseks tuleb esitada:
· meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta;
· vanemate isikut tõendavad dokumendid (pass, ID-kaart );
· abielutunnistus.
· soovitavalt ka lapsevanemate sünnitunnistused (lapse sünniaktile märgitakse lapse ema ja isa täpsed sünnikohad tolleaegse haldusjaotuse järgi)

Kas sünni registreerimine on tasuline?

Sünni registreerimine on tasuta.

Kes märgitakse lapse isaks?

Laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. (Perekonnaseadus § 39 lg 1)

Kui vanemad ei ole omavahel abielus?

Lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avaldus alusel, mille nad esitavad isiklikult perekonnaseisuasutusele. (Perekonnaseadus § 41 lg 1)

Kui lapse isa ei ole emaga abielus olev mees?

Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, ei kanta abikaasade ühisel avaldusel lapse emaga abielus olevat meest isana lapse sünniakti. (Perekonnaseadus § 39 lg 3).

Lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad esitavad koos isiklikult perekonnaseisuasutusele. (Perekonnaseadus § 41 lg 1)

Eelnevast tuleks aru saada nii, et kui lapse isa on keegi muu, kui emaga abielus olev mees, teevad kõigepealt abikaasad ühise avalduse selle kohta, et abielus olev mees ei ole lapse isa. Seejärel saab õige isa koos lapse emaga kirjutada avalduse tema kandmiseks sünniakti lapse isana.

Kui laps sünnib peale abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist?

Laps, kes sündis pärast abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist, loetakse eostatuks abielu kestel, kui abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu. (Perekonnaseadus § 39 lg 5)

Mis lapse nimeks saab?

Lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel või tema ainsa vanema ettepanekul. Kui lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest, antakse lapsele eesnimi tema ettepanekul. Kui kokkulepet ei ole või ettepanekut ei tehta, otsustab eestkosteasutus, milline eesnimi lapsele antakse. (Nimeseadus § 8)

Eesnimi võib koosneda:
·nime andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest; ·
 kohaldamisel ühest või mitmest nimest.

Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.

Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:
· tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv;
· isiku soole mittevastavat nime;
· üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime.
Kui lapsel või lapsevanemal on oma kodakondsuse, peresuhte, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav, võib nime andmisel teha erandi.
(Nimeseadus § 7)

Elusalt sündinud lapsele antakse:
· vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;
· erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse;
· ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.

Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb abiellumisel antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. (Nimeseadus § 8)

Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele (Nimeseadus §5)

Kuidas muuta välismaal väljaantud sünnitõend või sünnitunnistus legaalseks Eesti Vabariigis?

Selleks tuleb välisriigis väljaantud sünnitunnistus selle väljaandnud maa vastavas ametkonnas kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. Lapsele isikukoodi saamiseks tuleb sünnitõend või sünnitunnistus esitada rahvastikuregistrisse kandmiseks Tallinnas Pärnu mnt 67, tel 6 45 74 81 sõltumata elukohast Eesti piires.