Kaugküttepiirkond

31.08.15

Lihula valla ainuke kaugküttepiirkond asub Lihula linnas Ristiku ja Jaama tänava ning Tallinna mnt piirkonnas. Kütteperiood kestab 01.oktoobrist kuni 01. maini. Soojusenergia piirhind on 57,71 EUR/MWh, millele lisandub käibemaks. Teenust osutab OÜ Lihula Soojus.

Toimetaja: MARGUS KÄLLE

Lihula linna soojusmajanduse arengukava

3.03.16

Lihula linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2015-2025 on kinnitatud Lihula Vallavolikogu 25.02.2016 määrusega nr 3.

Arengukava koostati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondide meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne" tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) projekti „Lihula linna soojamajanduse arengukava koostamine" raames. Toetusmeetme rakendusasutus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Toimetaja: MARGUS KÄLLE

OÜ Lihula Soojus

16.10.15

OÜ Lihula Soojus on 100% Lihula valla omanduses olev äriühing, mille ülesandeks on Lihula linna kaugküttevõrgu varustamine soojusenergiaga. OÜ Lihula Soojus Lihula katlamajal on 19 tarbijat, sealhulgas Lihula gümnaasium ja spordihoone, lasteaed, muusika- ja kunstikool, raamatukogu, kultuurimaja, tervishoiu- ja sotsiaalhooekandekeskus, vallamaja, Lihula mõis ning 7 korterelamut.

Aadress: Aia 16 Lihula 90302 Läänemaa

Kontakt: Juhatuse esimees Tõnu Teesaar, telefon  515 9372, e-post: lihulasoojus@hotmail.com

Lihula katlamajas kasutatakse kohalikke biokütuseid - kuiva rohtset biomassi ning hakkpuitu. Lihula katlmaja on ainus katlamaja Eestis, kus kasutatakse põhikütusena heina. Põhiosa heinast pärineb  Matsalu rahvuspargis asuvatelt Kasari jõe luhaheinamaadelt. Matsalu rahvuspargi rannakarja- ja heinamaad ning Kasari jõe luht on poollooduslikud avamaastikud, milliste säilimiseks on vajalik regulaarne niitmine.

Poollooduslike avamaastike olemasolu on Matsalu linnuriigi püsimise üheks peamiseks eelduseks. Niitmisel saadav rohtne biomass on loomasöödana suhteliselt väheväärtuslik kuid arvestatav kohalik kütus.

Soojusenergia hind Lihula kaugküttevõrgus

Alates 01. märtsist 2014 on soojusenergia hind Lihula linna kaugküttevõrgus 57,71 EUR/MWh, millele lisandub käibemaks. Hind on kinnitatud Lihula Vallavalitsuse 21.01.2014.a. korraldusega nr 27 "Lihula linna kaugküttevõrgus müüdava soojusenergia hinna kinnitamine". Alates 2010 aasta sügisest  kuni 01. märtsini 2014 oli soojusenergia hind 54,96 EUR/MWh, millele lisandus käibemaks (Lihula Vallavalitsuse 19.10.2010.a. korraldus nr 499 "Lihula linna kaugküttevõrgus müüdava soojusenergia hinna kinnitamine).

Soojusenergia müügihind ei või ületada Lihula Vallavolikogu 30.10.2008.a. määrusega nr 25 "Soojusenergia müügi piirhinna kehtestamine" kehtestatud soojusenergia piirhinda 57,71 EUR/MWh (903 kr/MWh), millele lisandub käibemaks.

Toimetaja: MARGUS KÄLLE

Lihula linna kaugküttevõrgu uuendamine ja täiendavate ühenduste rajamine

30.09.15

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt Rohelise Investeerimisskeemi (RIS) meetmest „Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks ning kaugküttevõrkude parendamine" toetatud projekti eesmärgiks oli CO2 emissiooni vähendamine ja Lihula linna kaugküttevõrgu laiendamine.

Projekti maht 220 403 eurot, sellest KIK-i Rohelise Investeerimisskeemi (RIS) toetus 41,76%. 2011-2013.a. elluviidud projekti tulemusel ühendati 2012 aasta detsembriks Lihula kaugküttevõrguga 5 uut tarbijat, sealhulgas Lihula mõisa peahoone ja SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskus, kauplus "Konsum" ning rekonstrueeriti ühe tarbija võrguühendus. Projekti tulemusel lõppes 4 kergel õlil töötava katla igapäevane kasutamine, CO2 emissioon vähenes 185 m3 võrra aastas.

Toimetaja: MARGUS KÄLLE

Biokütuste kasutuselevõtmine Lihula katlamajas

30.09.15

Lihula linna kaugküttevõrku soojusenergiaga varustavas Lihula katlamajas kasutati kallist ning keskkonda saastavat põlevkiviõli. Samas oli kasutamata Lihula valla taastuvkütuste potentsiaal - Kasari jõe luha ja Matsalu lahe rannaniitude hein, Matsalu lahe pilliroog ning piirkonnas tekkivad põllumajanduslikud jäätmed - põhk, väheväärtuslik hein jms.

2004 aastal alustati Lihula Vallavalitsuse ja OÜ Lihula Soojus poolt ettevalmistusi kohalike biokütuste kasutuselevõtmiseks Lihula Aja 16 katlamajas.

Rohtse biomassi kasutamise tehnilise võimalikkuse ja majandusliku tasuvuse selgitamiseks viidi 2005 - 2006.a. ellu projekt „Eluterve ja jätkusuutlik keskkond Lihula vallas - Matsalu märgala pilliroo ja muu biomassi kasutamine Lihula linna energiavarustuseks". Maht 23,7 tuhat eurot (0,37 miljonit kr), millest  PHARE Struktuurifondide projektide ettevalmistamise fond (PPF II) rahastas 74%.

2006-2008 koostati projekti „Rohtse biomassi kasutuselevõtmine Lihula soojusvarustuses" käigus Lihula katlamaja rekonstrueerimise ehitusprojekt.

Projekti maksumusest 32 tuhat eurot (0,5 miljonit krooni) kattis Euroopa Regionaalaarengu Fond (ERDF) 64%.

Projekt viidi ellu Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006 4. prioriteedi "Infrastruktuur ja kohalik areng" meetme 4.2 "Keskkonna-infrastruktuuri arendamine" raames.

 

2009 aasta mais algasid ehitustööd, millised viidi ellu projekti nr EE0040 "Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine taastuvate biokütuste kasutuselevõtuga OÜ Lihula Soojus katlamajas" raames.

Tööde maht oli 754,2 tuhat eurot (11,8 miljonit krooni), millest 50% rahastasid Island, Liechtenstein ning Norra Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi (EEA Grants) vahendusel.

Katlamaja rekonstrueerimisega alustati 2009 aasta mais ning tööd lõpetati sama aasta septembris. Ehitaja AS Tamult.

Lihula katlamaja rekonstrueerimise käigus:

  • paigaldati 1,8 kW võimsusega rohtsel biomassil (hein, põhk, pilliroog) ja hakkpuidul töötav katel,

  • ehitati biokütuste ladu, installeeriti biokütuste etteandeseadmed,

  • uuendati täies ulatuses katlamaja automaatika-, elektri- ja tuleohutussüsteemid.

2009/2010 aasta kütteperioodist alates on Lihula katlamajas kasutatud vaid kohalikud taastuvad kütuseid. Rekonstrueerimise eelse ajaga võrreldes paisatakse aastas atmosfääri ligikaudu 1300 tonni vähem CO2-te. Vähenes fossiilsete kütuste hinnatõusu mõju kaugkütte hinnale Lihulas.

Partnerid:

Esitlused:

Toimetaja: MARGUS KÄLLE