Koha-aadresside määramine ja korrastamine

Kohalik omavalitsus peab kohanime seaduse kohaselt tagama koha-aadresside määramise ja nõuetele vastavuse ning tegema vastavad aadressitoiminguid. Aadressitoimingud on aadressi määramine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine ning aadressiga seotud andmete muutmine. Koha-aadresside määramise, aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuste osutamise põhimõtted sätestab Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrus nr 251 "Aadressiandmete süsteem". Aadressiandmeid haldab Maa-amet. Aadressandmete süsteemiga (ADS) on liidestatud maakataster, ehitisregister, kohanimeregister jt.

Adressiandmete süsteemi eesmärk on tagada aadressiobjektide selge ja arusaadav määratlemine nii nende asukohas kui ka andmekogudes ja registrites. Koha-aadress peab tagama, et aadressi omav objekt oleks hästi leitav - näiteks kiirabi, päästeteenistus  jõuaksid kriisiolukorras sihtkohta kiiremini kohale.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kohanimede, sealhulgas aadresside korrastamine vastavalt eelpoolnimetatud määruses toodud reeglitele. Aadressiandmete süsteemi määruses on toodud koha-aadressidele esitatavad nõuded: näiteks ei kasutata maaüksuste nimedes rooma numbreid ja muid ebakohaseid sümboleid (koolonit, jutumärgid, võrdlusmärgid), piisava eristusvõimeta ja juurdemõeldavaid sõnu („number", „krunt", „maatükk", „maaüksus", „katastriüksus" jt). Koha-aadressid peavad peavad vastama eesti õigekirjareeglitele.

Aadressitoiminguid võib kohalik omavalitsus teha omal algatusel kui ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, juriidilise või füüsilise isiku taotluse alusel. Eraomandis olevale aadressiobjektile koha-aadressi määramise või muutmise kavatsusest teavitatakse eelnevalt maaomanikku ja küsitakse tema arvamust.

Ühissõidukipeatuste nimede määramine

Siseministeerium palus kohalikel omavalitsustel üle vaadata ühissõidukipeatuste nimed ja määrata need kohanimedena. Vastavalt kohanimeseadusele on ühissõidukipeatuste nimetuste määramine kohalike omavalitsuste pädevuses.

Lihula valla territooriumil asuvate ühissõidukitepeatuste nimetusi muudeti kahel juhul:

  • „Meelva tee" peatuse nimetus on asukoha suhtes eksitav ning see on kavas asendada nimetusega „Poanse tee".
  • "Kasari kool" peatuse uus nimetus on „Kooli". Kasari kooli tegevus lõpetati 2015.a. suvel.

Kohanime määramise eelnõu oli avalikustatud 27.10.2015 - 16.11.2015, selle aja jooksul parandusettepanekuid ei esitatud.

Lihula Vallavalitsuse 19.11.2015.a. korraldus nr 406 "Kohanime määramine"

 

Lihula valla asustusjaotuse muutmine

Regionaalministri 10.01.2014 määrusega nr 1-2/1 muudeti Lihula valla asustusjaotust. Olemasolevatele 25-le külale ja ühele linnale lisandus 15 küla. Lihula valla külade nimistu: „Alaküla, Aruküla, Hälvati, Jõeääre, Järise, Keemu, Kelu, Kirbla, Kirikuküla, Kloostri, Kunila, Laulepa, Lautna, Liustemäe, Matsalu, Meelva, Metsküla, Mõisimaa, Nurme, Pagasi, Parivere, Peanse, Penijõe, Petaaluse, Poanse, Rannu, Rootsi, Rumba, Saastna, Seira, Seli, Soovälja, Tuhu, Tuudi, Uluste, Vagivere, Valuste, Vanamõisa, Võhma, Võigaste".

Lihula valla külade nimistusse lisati Nurme (e. Tuudi osa) , Peanse (e. Petaaluse osa), Soovälja (e. Parivere osa), Laulepa (e. Meelva osa), Keemu (e. Matsalu osa), Liustemäe, Võigaste (e. Metsküla osa), Rannu (e. Kirbla osa), Seli (e. Pagasi osa), Vanamõisa, Rootsi, Aruküla (e. Seira osa), Mõisimaa, Uluste (e. Võhma osa) ja Jõeääre (e. Rumba osa) külad.

Uued asustusüksused

 

Menetlus

Lihula Vallavalitsus alustas eeltöid valla asustusjaotuse muutmiseks ehk külanimede ennistamiseks 2009 aasta suvel. Ettevõtmise algatajateks olid Nurme, Peanse, Laulepa, Rootsi, Vanamõisa ja Aruküla külade elanikud. Iga üksikut juhtumit ei olnud mõtet eraldi käsitleda, lisaks oli ametlikustamist väärt külanimesid teisigi, mistõttu otsustati vaadata üle kogu valla asustusjaotus. Lihula valla asustusjaotuse muutmise eesmärgiks oli kaitsta kohalikku kultuuripärandit ning tagada ajalooliste külanimede püsimine. Enamik taastatud külanimesid on väga vanad, neid võib selgelt äratuntavana leida 18. ja 19. sajandist pärinevatel kaartidel. Teiseks eesmärgiks oli muuta täpsemaks Lihula valla aadressisüsteem. Ennistatud külanimed olid rohkemal või vähemal määral igapäevaselt kasutusel, vähenes vastuolu „ametliku" ja „kohaliku" kohanimede kasutuse vahel, mis muuhulgas lihtsustaks politsei ja päästeteenistuse tööd.

Asustusjaotuse muutmise kavad olid avalikustatud Lihula Teatajas ning valla kodulehel 2009 ja 2011. aastal. Vallamajja laekus mitmeid parandusettepanekuid. Asja arutati vallavolikogu maaelu- ja korrakomisjoni istungitel. Lihula valla asustusjaotuse muutmise algatamise otsuse eelnõu ja selle lisade avalik väljapanek oli 29. juunist kuni 29. juulini 2012.a. Lihula, Kirbla, Tuudi ja Metsküla raamatukogudes, Lihula vallamajas (Jaama 1 Lihula) ning valla interneti kodulehel http://www.lihula.ee. Muudatusettepanekuid sai esitada 12. augustini 2012.a.

Külade arv ja nimede kasutus on olnud ajas kohati vägagi muutuv. Valla asustusjaotuse muutmise algatamise eelnõust jäid välja külanimed, milliste olemasolu minevikus on olnud kõikuv ja/või milliste tegelik kasutus täna on praktiliselt olematu ning milliste kasutusele võtmine võib segadusi juurde tekitada, selle asemel, et neid vähendada. Vaatluse all oli algselt 22 „uut" külanime. Vallavolikogu asutusjaotuse muutmise algatamise eelnõus oli algselt 18 nime, millest peale eelnõu avalikku väljapanekut ja menetlemist vallavolikogu komisjonides jäi järele 15.

Lihula Vallavolikogu otsus "Lihula valla asustusjaotuse muutmise algatamine"

Regionaalministri 10.01.2014 määrus nr 1-2/1 "Regionaalministri 22.12. 2006.a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine" muutmine"