Erinevate meelte arendamine loodusõppe kaudu

23.09.16

SA Keskonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt rahastatud projekt nr 12624 „Erinevate meelte arendamine loodusõppe kaudu". Projekti peamised eesmärgid:

  • Laps õpib end tundma looduse osana ja panustama selle hoidmisse

  • Laps omab ettekujutust oma minast, enda ja teiste inimeste rollidest elukeskkonnas (väärtuskasvatus)

  • Lapse üldarengu põhialus – mitmekülgne aktiivne kehaline liikumine igapäevatoimingutes.

Salapärane lõhna- ja maitsemaailm

Läänemaa, Matsalu rahvuspark, Matsalu looduskeskus

Inimese elus on lõhnadel ja maitsetel väga tähtis koht. Mis lõhnaks paremini, kui pannkoogid pühapäevahommikul või potis podisev moos ning aurav teetass ja kuidas nad veel maitsevad.. Inimest ümbritsevad lõhnad ja maitsed pea igal sammul, mõned meeldivad ja mõned mitte.
Selle programmi raames tunnetame erinevaid lõhnu ja maitseid. Teeme väikese lõhna ja maitseretke loodusesse ja keedame üheskoos ürditeed.

Toimumiskoht: Matsalu looduskeskuses ja Penijõe mõisa park ning matkarada

Seos õppekavaga Meeled. Tunnetamine erinevate meeltega.

Sõbrale külla

Läänemaa, Matsalu rahvuspark, Matsalu looduskeskus

Õpime koos, kuidas olla metsa hea sõber ja mida selleks teha tuleb. Kuidas käituda ümbritseva loodusega ja looduses, mida tähendab säästlikkus? Kuidas loodussõbralikult matkata? Kuidas planeerida matka, mida tasub ühepäevasele matkale kaasa võtta ja mille võiks pigem maha jätta? Mida tähendab igaüheõigus?

Toimumiskoht: RMK Varbla kontor (Varbla küla, Varbla vald, Pärnumaa) ja Kolga looduse õpperada või Matsiranna telkimisala

Seos õppekavaga Säästev suhtumine ümbritsevasse, igaüheõigus ja sellega seonduv, jätkusuutliku ja vastutustundliku eluviisi väärtustamine.

Sügis metsas

Läänemaa, Matsalu rahvuspark, Matsalu looduskeskus

Värviküllane sügis kutsub metsa korjama nii marju kui ka seeni. Mis on vahet surmavalt mürgisel valgel kärbseseenel ja ülimaitsval šampinjonil või sirmikul? Ka marjakorve täites tuleb olla ettevaatlik. Punapõskseid marju, mis meelitavad sirutama kätt noppimiseks on metsas küllaga, kuid kas need ka süüa sünnivad? Programmi käigus käime metsas, kus õpime tundma erinevate seente ja marjade tunnuseid ja vahet tegema kärbseseenel, puravikul ja riisikal. Samuti vaatleme ja võrdleme erinevaid metsamarju.

Toimumiskoht: RMK Varbla kontor (Varbla küla, Varbla vald, Pärnumaa) ja Matsiranna ümbrus

Seos õppekavaga Kodukoha loodus, taimed ja loomad, organismide kooseluvormid ja vastastikused suhted.

Mets-putukate paradiis

Läänemaa, Matsalu rahvuspark, Matsalu looduskeskus

Tihtipeale jaotab inimene putukad enda vaatenurgast „headeks" ja „halbadeks" ehk kasulikeks ja kahjuriteks. Oma igapäevaelus märkame tavaliselt vaid liblikaid, lepatriinut või neid putukaid, kes meid tüütavad või ohustavad tervist. Kuid mets kihab suurematest või väiksematest sitikatest-satikatest, kellel kõigil on looduses täita oma koht ja tähtis roll. Kas meile harjumuspärane elu Maal on võimalik ilma putukateta? Mis kasu võiks olla sääsest? Kuidas võiks maailma näha kärbes, kiil või mesilane?

Toimumiskoht: RMK Varbla kontor (Varbla küla, Varbla vald, Pärnumaa) ja Matsiranna ümbrus või Vändra metskonna Varbla metsandiku mets.

Seos õppekavaga Mets on loomade ja taimede kodu; Tuntumad putukad Eesti looduses; Selgrootud ja selgroogsed loomad nende areng. Organismide kooseluvormid ja vastastikused suhted – toiduahel ja  -võrgustik.

Kevadine linnuelu Matsalus

Läänemaa, Matsalu rahvuspark, Matsalu looduskeskus

Matsalu rahvuspark on üks tähtsamaid ja tuntumaid linnualasid Eestis. Aprillis ja mais on Matsalu linnuriik eriti rikkalik. Siin näeb rohkearvuliselt rändlinde, kelle jaoks siinsed rannaniidud ja madalad merelahed on üksnes toitumisala ning turvaline puhkepaik nende pikal rändeteel. Samal ajal on häälekad ka kohalikud pesitsejad. Programmi käigus õpitakse  tundma levinumaid linnuliike s.h rändlinde, kes tegutsevad ja elavad märgaladel; vaadeldakse ja osatakse ära tunda inimtegevuse jälgi looduses ja hinnatakse selle mõju linnustikule. Kas inimtegevus on lindude jaoks üksnes ohutegur?

Toimumiskoht: Matsalu looduskeskuses ja Penijõe matkarada või väljasõit Keemu linnuvaatlustorni (vajalik grupi transpordi olemasolu, lisandub ca 45 km).

Seos õppekavaga Taimed ja loomad erinevatel aastaaegadel. Organismide rühmad ja kooselu. Õpitakse looma seoseid. Elu Maal. Vesi elukeskkonnana. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Läänemeri elukeskkonnana. Looduskaitse  Eestis.

Olen osake loodusest – keskkonnakasvatuslik töö Lihula Lasteaias

23.09.15

Keskkonnakasvatus kuulub koolieelse lasteasutuse raamõppekavasse alateema "Mina ja keskkond" alla ning on üheks põhialuseks õppekava koostamisel ja täitmisel.

Lasteaia arengukavas on ette nähtud keskkonnategevuslikeks projektideks tingimuste loomine ning lasteaia õppekava kaudu praktiline tutvumine kodukoha loodusega. Lasteaia eesmärgiks on suurendada õuesõppe osakaalu, rakendada igapäevases õppetöös võimalikult palju avastusõpet.

Teemakohased väljasõidud loodusesse, õues – ja avastusõppe praktiline läbiviimine nõuab täiendavaid lisakulutusi õppematerjali ja uurimisvahendite muretsemiseks ning transpordikulude katmiseks väljasõitudel. Alates 2005.aastast oleme kasutanud lisarahastuse leidmiseks võimalust taotleda projektipõhisteks tegevusteks toetust KIK-i keskkonnateadlikkuse maakondlike alamprojektide kaudu. Sellest ajast kuni käesoleva õppeaastani oleme koostanud ja saanud rahastamise 11-le suuremale aktiivõppeprojektile, mis on hõlmanud siis kogu õppeaastat:

Sõbrakäsi Lõuna-Läänemaa loodusele 2005

Aastaring Lõuna-Läänemaa looduses 2006

Maailma avastamine läbi looduse nelja põhielemendi (tuli, vesi, maa ja õhk) 2006

Metsal sada saladust 2007

Mina aitan loodust hoida Lõuna-Läänemaal 2008

Tundekasvatus 2009

Mööda Lõuna-Läänemaa matkaradu ja vaatamisväärsusi 2010

Tunne koduloomi ja -linde 2011

Neli aastaaega ja mina 2012

Olen osake loodusest I 2013

Olen osake loodusest II 2013-14

Lapsed saavad nende tegevuste kaudu võimaluse tunda end osana meid ümbritsevas keskkonnas ja looduses, õpivad märkama erisusi, sarnasusi, koguma teistele edastamiseks muljeid ja meisterdamiseks looduslikku materjali ning olmejäätmeid. vanemad abistavad lapsi nende tegevuste juures nii materjali kogumisel kui tegevuste organiseerimisel. Personal saab võimaluse rakendada oma teadmisi infotehnoloogia vallas nähtu, kogetu jäädvustamisel ja taasesitamisel.

Lasteaias läbiviidav keskkonnateadlikkuse alane töö on suurendanud laste huvi eluslooduse ja meid ümbritseva keskkonna ning lähiümbruse vastu. Kiitus tublidele lapsevanematele, kes on tegevustesse kaasatud. Nad on tublilt aidanud täita lastele ja perele antud erinevaid ülesandeid ( vaatlused, loomade, lindude, taimede jne. nimetuste tundmine; foto -, pildi-, meisterduste näituste materjalide ettevalmistamine ja ülesseadmine jne). Paljudele kortermajade lastele on lasteaiapoolsed väljasõidud ja matkad loodusesse ainsaks organiseeritud aktiiv - ja avastusõppel põhinevaks võimaluseks. Lapsed õpivad märkama, hoidma, säästma end ümbritsevat keskkonda ja iseseisvalt praktiliselt tegutsema looduses. Lasteaed on liitunud „Avastustee" projektipõhise tunnetustegevuste kaudu õpetamisega. Samuti osalevad kahe vanema rühma lapsed igal aastal üle-eestilises loodusvaatluste projektis „Tere, kevad!"

Avastada vahetu avastusõppe kaudu kodukoha läheduses erinevad veekogud, pinnavormid, tunda puid ja põõsaid, hoolitseda taimede eest, tunda paikkonnas elavaid loomi, linde, saada näitlikult teada tule, õhu, tuule kasutusalasid ja nendega seotud ohte – vaid toas laua ääres oleks teadmisi üsna igav omandada.

Tänuväärsed on RMK õppeklassi ja keskkonnaameti tasuta loodusõppeprogrammid lastele, mis on mudilaste ja õpetajate poolt väga hinnatud.

Organiseeritud väljasõitude kaudu on lapsed saanud võimaluse tutvuda Suitsu, Penijõe, Kloostri, Salevere Salumäe, Puhtu jt. matkaradadega; käia Matsalu, Laelatu ja Kolga liigirikastel kaitsealadel; näha kodukoha erinevaid veekogusid, külastada vanu maalinnuseid ja mõisahooneid nii Lihulas, Vatlas, Oidremaal, Soontaganal; uudistada Esivere karjääris kaevandustöid ja uurida Esivere ja Virtsu ning Tamba tuuleparki. Väga õpetlikud ja meeldejäävad on olnud koduloomade ja-lindudega tutvumisretked Pihlaka loomapargis, Oidremaa mõisas ning Topi talus.

Vaatluste ja praktilise tegutsemise käigus on valminud uued õpimapid erinevatest aastaaegadest ning meie metsades, aasadel, aias kasvavatest ravimtaimedest. Looduses kogetu annab inspiratsiooni kujutavate tegevuste tundideks, mängupidudeks ning draamakasvatuse läbiviimiseks.

Käeliste tegevuste käigus valminud looming on pakkunud silmailu nii rühmade püsiväljapanekutel kui maikuistel Lõuna - Läänemaa laste tööde näitustel Lihula Kultuurimajas. Tänu lapsevanemate abile õnnestusid sisukad kevadlillede ja sügisandide näitused, kahel korral osalejaterohked mihklipäeva- ja jõululaadad. Kindlasti tahame tänada abivalmis koostööpartnereid Matsalu looduskaitsealalt, RMK Penijõe õppeklassi töötajaid, Keskkonnaametit, Lihula ja Hanila muuseumi, Lastekaitse Liidu Pivarootsi Noortelaagrit, külalislahkeid võõrustajaid ja L&L AS, kes ei pelga sõidutada ja võõrustada nii liikuvat ja uudishimulikku rohkearvulist seltskonda.

Esitlus. Keskkonnakasvatus Lihula lasteaias (PPT)

Mina ja 4 aastaaega

23.09.15

Lihula Lasteaias soovime luua optimaalsed tingimused, et lapsed juba koolieelses eas tunneksid huvi oma kodukoha looduse vastu, oskaksid seal ka käituda ja hoida end ümbritsevat keskkonda. Meie lasteaia 2011/2012 õppeaasta eesmärgiks oli: Lapsel on võimalik omandada teadmised kodukoha lähiümbrusest vahetu praktilise õppe kaudu. Tänavuse õppeaasta eesmärgiks on: Värviline aastaring looduses, mina selle osana oma teadmiste, väärtushinnangute ja tundmustega. Kõikide nende eesmärkide täitmisel oli suureks abiks

 

KIK-i poolt rahastatud maakondlik keskkonnateadlikkuse arendamise projekt nr. 520 „Mina ja neli aastaaega".

 

01.septembrist 2011.a. alanud ja selle aasta oktoobrikuuga lõppenud projekti abil said lapsed tutvuda Läänemaa looduskaunite kohtadega erinevatel aastaaegadel. Oleme koos lastega käinud Kolga kaitsealal, Soontagana maalinnuses, Puhtu kaitsealal, Matsalu lahe rannikul, Keemu sadamas ja üsna mitmel korral RMK Penijõe õppeklassis ning pargialal. Vaatluste ja praktilise tegutsemise käigus valmisid uued õpimapid erinevatest aastaaegadest ning meie metsades, aasadel, aias kasvavatest ravimtaimedest. Looduses kogetu andis inspiratsiooni kujutavate tegevuste tundideks, mängupidudeks ning draamakasvatuse läbiviimisel.

 

Käeliste tegevuste käigus valminud looming on pakkunud silmailu nii rühmade püsiväljapanekutel kui maikuisel Lõuna -Läänemaa laste tööde näitusel Lihula Kultuurimajas. Tänu lapsevanemate abile õnnestusid sisukad kevadlillede ja sügisandide näitused, kahel korral osalejaterohked mihklipäeva laadad ning ka jõululaat. Kevadpidudel ja vanavanemate peol oktoobris esitatud kõigi viie rühma näidendid ja etteasted olid seotud aasta jooksul kogetuga ning palju ilmekamad, nüansirohkemad, kuna lapsed tajusid meid ümbritsevat loodustausta detailsemalt. Õnnestus ka kevadine õuesõppepäev, kus kõik said oma loovust ja väljendusoskust kasutada. Palju põnevust pakkus sügisandidest erinevate salatite valmistamine ning leivategu. Ka laste vaba aja tegevused on muutunud – on suurenenud huvi praktiliste katsetuste ning uurimistegevuse vastu.

 

Lapsed ootavad põnevaid väljasõite, nende ettevalmistamine aktiviseerib ka õpetajaid ning lapsevanemaid. Märka, hoia, armasta seda, mis sind ümbritseb! Ja kindlasti uute projektidega uute avastuste juurde!

 

Lihula Lasteaia direktor Anne Ööpik