Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

19.04.16

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on varustatud Lihula linn ning Tuudi ja Kirbla küla kompaktse asustusega osad. Lihula ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni sõlmpunktiks on 1997. aastal valminud Lihula puhastusseadmed. Tuudi ja Kirbla küla reoveepuhastid tegutsevad aastast 1998. Vee- ja kanalisatsiooni torustike pikkus Lihulas vastavalt 15,2 ja 18,3 km, Tuudil 1,6 ja 2,8 km ning Kirblas 1,5 ja 1,2 km. Reoveekogumisalad on kehtestatud Lihula linnas ning Kirbla ja Tuudi külade kompaktse asustusega osades.

Alates 2010 aastast osutab Lihula vallas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust  11 Lääne-, Rapla ja Pärnumaa valla poolt moodustatud AS Matsalu Veevärk keskusega Märjamaal.


Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse hind

Vastavalt Konkurentsiameti kooskõlastusele 17.02.2016 nr 9.1-3/16-001 kehtivad AS-i Matsalu Veevärk teeninduspiirkonnas Lihulas, Tuudil ja Kirblas alates 01.04.2016.a. järgnevad veeteenuste hinnad:

  • tasu võetud vee eest 1,33 €/m3 + käibemaks
  • tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,67 €/m3 + käibemaks

Liitumine

AS Matsalu Veevärk: Liitujale

Liitumiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga tuleb täita liitumistaotlus tehniliste tingimuste väljastamiseks. Liitumistaotlus tuleb edastada postiaadressil AS Matsalu Veevärk, Veski 6, 78302 Märjamaa.

Lisainfo telefonidel 48 92 556, 56 939 363 (Meelis Grichin) või e-posti aadressil info@matsaluvv.ee

Konkurentsiameti poolt 12.04.2016 AS Matsalu Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasude arvutamise kooskõlastatud metoodika, otsus nr 9.1-7/16-002.

Toimetaja: MARGUS KÄLLE

Vesi

23.02.16

Lihula valla põhjavee varud on väikesed. Veega on küllastunud ainult ülemine 10-20 meetri paksune paekiht. 94% põhjaveevarudest lasub kuni 100 m sügavuses. Valla põhjaveevarud on nõrgalt kaitstud. Seetõttu jõuab 40-100% reostusest otse põhjavette. Valla põhjaveele on iseloomulik suhteliselt suur raua- ja fluorisisaldus. Tööstusest, põllumajandusest ja majapidamistest pinnasesse sattunud jäätmed reostavad paratamatult põhjavett. Ühe kuupmeetri vett võib muuta joogikõlbmatuks 50g lämmastikväetist, 0,1g kütteõli või autokütust, 0,001g põlevkiviõli või 0,000001g mürkkemikaale.

Puurkaevud rajatakse ainult projekti alusel. Puurkaevu projekti ja puurkaevu rajamise taotlus tuleb  kooskõlastada Keskkonnaametiga, mille järel on vajalik taotleda puurkaevu rajamiseks vallalt ehitusluba.

Lihula valla pinnaseveevarudest moodustavad põhiosa 112 km pikkuse Kasari jõe (valgala 3210 km2) ja 25 km pikkuse Tuudi jõe (valgala 205 km2) veevarud.

Toimetaja: MARGUS KÄLLE

Veeteenuse hinnatõusu põhjustest

16.05.16

Alates 1. aprillist 2016 muutub AS Matsalu Veevärk teeninduspiirkonnas vee- ja kanalisatsiooni hind. See on tekitanud inimestes küsimusi. Mõnest varasemast intervjuust on need põhjendused juba läbi käinud, aga ettevõte selgitab veel kord hinnatõusu põhjuseid. Eelmine  teenuse  hinna tõus oli kolm aastat tagasi. Vahepealsel  perioodil  (aastatel 2013–2016 oleme teinud mahukaid investeeringuid, kusjuures tänavuste investeeringute plaan on juba uude hinda arvestatud).

Viimastel aastatel tehtud ja ees ootavate investeeringute maht on suurusjärgus 6 miljonit eurot. Sellegipoolest ei vasta kaugeltki kõik süsteemid esitatud nõuetele ja vajavad kaasajastamist. Investeeringud on ellu viidud suures osas Euroopa Liidu struktuuritoetuste  vahenditega, mis on andnud olulise panuse meie piirkonna vee- ja kanalisatsioonitaristu arendamisse. Toetusega kaasneb alati ka oma finantseering  (enamasti  ca 15–25 % investeeringust), mille tasumiseks AS Matsalu Veevärk
on võtnud laenu. Teenuste hinna tõusu üheks oluliseks põhjuseks ongi laenude teenindamine, mida tuleb kajastada teenuse hinnas.

Hinnatõusu põhjuseks on ka vee erikasutus- ja saastetasude kasv, mille tasude (nn ressursitasud) tõus on ette kirjutatud riigi poolt vastuvõetud määrustega (ca 10% vee erikasutuse tõus aastas ja saastetasude tõus 17%  aastas).  Omafinantseeringu osa soetatud põhivarast amortiseeritakse, see on omakorda põhivara kulumina üks
olulisi hinna komponente. Igapäevaste majandamiskuludega on AS Matsalu Veevärk olnud väga konservatiivne ja laristamine ei ole meie eesmärk. Olen seisukohal, et teenus peab olema klientidele võimalikult mõistliku hinnaga kättesaadav.

Tuleb tunnistada, et hinnatõusul on ka oma osa riigi survel. See tähendab, et teenuse hind on seotud leibkonnaliikme sissetulekuga, mis on Matsalu Veevärgil  täna  arvutuslikult 1,3%, aga tahetakse, et oleks vähemalt 1,5%. Täna ei ole me seda nõuet veel täitnud. See omakorda on seotud projektivahendite saamisega.

Teenuse  hinnad  Matsalu Veevärgi  teeninduspiirkonnas kooskõlastab Konkurentsiamet. Teenuse hind on kulupõhine ja rangelt kontrollitud. Hinnakujunduse metoodika näeb ette tulukust kuni 5% reguleeritavast varast, mida ettevõte ületada ei tohi. Olgu lisatud, et 75% Matsalu Veevärgi kuludest on otsekulud (elekter, kemikaalid, vee erikasutuse, saastetasu jne), mida me suures osas mõjutada ei saa. AS-i Matsalu Veevärk ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu eestvedamisel oleme korraldanud erinevaid ühishankeid, millega on vee-ettevõtted Eestis viimase 4 aastaga saavutanud ca 10 miljonit eurot kokkuhoidu. Ettevõtte nõukogus oli nn kokkulepe, et teenuse hinda kolme aasta jooksul ei tõsteta, pingutasime selle nimel. Sellest tulenevalt on aga tulemas hinnatõus vee ja kanalisatsiooni osas 17-18%. Isiklikult pean õigemaks igal aastal hinda korrigeerida, sealjuures järgides rangelt kulupõhisust – siis ei ole muutused nii järsult tuntavad.

AS Matsalu Veevärk juhatuse liige
Hans Liibek

Märjamaa Nädalaleht nr 10 09.03.2016

Toimetaja: MARGUS KÄLLE